PSÜHHOLOOGILINE JA EMOTSIONAALNE TUGI
Leia endale sobiv abi Haapsalus
Vanasõna ütleb: “Jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm on topelt rõõm!”
Soovime pakkuda soovijatele psühholoogilist grupiteraapiat ja psühholoogi individuaalse nõustamise teenuseid.
Koostöös sihtrühma esindajatega soovime arendada vajaduspõhiseid tugiteenuseid.
Sa ei pea kohanemise teel oma murega üksi jääma
Individuaalne nõustamine Haapsalus
Viktoriia Blinova
Psühholoog
Nõustamine telefoni teel
Kontakt e-posti kaudu
vika.blinova.72 (at) gmail.com
Vastuvõtu asukoht
Kuuse 32A, Haapsalu
Vastuvõtuajad
Esmaspäev 11.00–17.00
Teisipäev 11.00–16.00
Kolmapäev 11.00–16.00
Neljapäev 11.00–15.00
Puhkused 2026:
Psühholoog on puhkusel
13.07.-16.08 ja 28.12.-30.12.
Sel ajal psühholoogi vastuvõttu ei toimu!
Kust leida abi?
Kui vajad abi või tuge, leiad siit olulised telefoninumbrid ja kontaktid. Vali oma olukorrale kõige paremini sobiv abi.
Kui vajad erakorralist abi
Helista
112
Helista sellele alati, kui vajad kiiret abi või kui kellegi elu, tervis või turvalisus on ohus.
POLITSEI · KIIRABI · PÄÄSTEAMET
Kõik vajalikud hädaabi teenused ühel numbril.
KUI VAJAD TUGE JA NÕUSTAMIST
KRIIS JA RASKE ELUSÜNDMUS
EMOTSIONAALNE TUGI
LAPS JA
PERE
ÜKSINDUS JA ÄRAKUULAMINE
Abi vägivalla ja trauma korral
ABI LÄÄNEMAAL
Läänemaa Naiste Tugikeskus
ABI KOGU EESTIS
Naiste Tugikeskuste võrgustik
MURE OMA KÄITUMISE PÄRAST
Tugi vägivallast loobumiseks
KOHALIK OHVRIABI LÄÄNEMAAL
Läänemaa ohvriabitöötaja
Kui vajad abi õppimise või vaimse tervise küsimustes
LASTE JA NOORTE TUGI õppimisel
Rajaleidja infotelefon
NÕUSTAMINE LASTELE JA NOORTELE
Koolipsühholoogide nõuandeliin
VEEBI- JA VIDEONÕUSTAMINE
Peaasi.ee
TÕSINE TERVISEMURE VÕI KRIIS
Läänemaa Haigla
Tasakaalu leidmine keerulisel ajal
Haapsalu teraapiagrupi kogemus ja praktilised soovitused enese toetamiseks
Keerulised elumuutused, kodust lahkumine ja kriisikogemused jätavad hinge sügava jälje. Kui inimene jõuab lõpuks turvalisse kohta ja saab eluaseme, võib kõrvaltvaatajale tunduda, et kõik peaks muutuma lihtsamaks. Kohanemine on aga pikk ja keeruline psühholoogiline protsess.
Just selleks, et pakkuda sügavat tugisüsteemi, alustas 2025. aasta septembris Haapsalus tegevust venekeelne teraapiagrupp, mis kandis ametlikku nime „Laupäevased kohtumised: tugi ja ressursside leidmine keerulises elusituatsioonis“. Programm vältas kuni 2026. aastani ning seda viis läbi kogenud praktiseeriv psühholoog ja kriisipsühholoog Natalja Šastina (töökogemusega aastast 1999). Kuigi grupp loodi eelkõige Ukrainast pärit sõjapõgenikele, kes on pidanud kogema sõjatraumat ja staatuse kaotust, oli see avatud ka teistele, kes vajasid keerulistes oludes sisemise rahu leidmist.
Miks on kohanemine nii raske? Psühholoogi vaade
Psühholoog Natalja Šastina selgitab, et uues keskkonnas lõimumisel tuleb inimesel samaaegselt toime tulla väga raskete emotsionaalsete koormatega:
- Kaotused ja muutused: Tuleb leppida varasema töö ja sotsiaalse staatuse kaotusega. Paljud on sunnitud majanduslike raskuste, diplomite puudumise või keeleoskamatuse tõttu alustama nullist madalama kvalifikatsiooniga ametikohtadel.
- Identiteedi kriis: Endised rollid (edukas spetsialist, koduomanik, naaber) ei toimi enam ning harjumuspärane kodu on vahetunud üüripinna vastu.
Natalja sõnul toob see kõik kaasa spetsiifilised kognitiivsed ja emotsionaalsed seisundid. Inimese psüühika on sageli hajevil, tähelepanu ja keskendumisvõime langevad ning selgeid otsuseid on raske vastu võtta. Emotsionaalselt valitsevad sügav süü- ja hirmutunne, viha, abitus ning püsiv ärevusfoor, mida toidab pidev mure sõjakoldesse jäänud lähedaste pärast ja tuleviku ebamäärasus.
Iga inimene elab neid protsesse läbi omamoodi.
Igal juhul teeb psüühika tohutut tööd, et kohaneda. On erakordselt oluline, et inimesed ei jääks oma sisemiste üleelamistega üksi. Meie programmi eesmärk oli selgitada osalejatele psüühika toimemehhanisme. Kui inimene mõistab, mis temaga toimub, hakkab tal kergem. Kaob tunne, et ta on „katki“. See ei ole laiskus ega nõrkus, vaid organismi energiasäästurežiim.
Natalja Šastina
kriisipsühholoog ja teraapiagrupi juhendaja
Millist kasu saab teraapiagrupis osaledes?
Stabiilsus, enesehinnang ja pere heaolu
Grupitöö aitas osalejatel leida sisemist stabiilsust, taastada eneseväärtust ning luua turvalisem ja toetavam keskkond kogu perele.
Kohtumiste algfaasis oli peamiseks teemaks kõrge ärevustase, mis mõjutab otseselt ka lapsi. Lapsed on vanemate emotsioonide suhtes ülitundlikud. Kui vanem on püsivas stressis, kandub pinge üle lapsele, väljendudes kas endasse tõmbumises või agressiivsuses koolis ja lasteaias. Grupitöö aitas vanematel saavutada stabiilsuse, mis sai omakorda turvaliseks tugisambaks nende lastele.
Suurt rõhku pandi enesehinnangu ja eneseväärtustamise taastamisele. Sundrände tingimustes tekib sageli nn „Ulyssese sündroom“ ehk motivatsiooni ahenemine: kuna turvatunne on kadunud, blokeerib psüühika kõrgemad vajadused (karjäär, loovus, eneseteostus) ja keskendub vaid ellujäämisele. Grupis õpiti taas teadlikult märkama oma tugevusi, keelt õppima, looma ja oma edusamme väärtustama.
Hooaja kokkuvõtteks märgib Natalja, et osalejate seisund ja fookus muutusid märgatavalt stabiilsemaks, tärkas motivatsioon ja siiras huvi edasise arengu vastu.
Osalejate tagasiside
„Sain moraalset tuge, rohkem enesekindlust, teadmisi ja arusaamist, kuidas ennast toetada.“
„Minu jaoks oli oluline õppida, kuidas oma emotsioonidega toime tulla.“
„Nendel kohtumistel saab emotsionaalselt pingetest vabaneda ja positiivsusega laadida.“
„Iga kohtumine oli oluline ja kasulik.“
Kuidas liikuda edasi iseseisvalt?
Nüüdseks on venekeelne teraapiagrupp oma selle perioodi tegevused edukalt lõpetanud. Esmane ja kõige kriitilisem kriisiaegne tugi on abivajajateni viidud ning osalejatel on aeg astuda järgmine samm. Harjuda mõttega, et omandatud oskuste ja sisemiste ressursside abil tuleb edaspidi igapäevaelus iseseisvalt hakkama saada.
Kui tunned, et vajad lisaks iseseisvale toimetulekule sotsiaalset kuuluvust ja emotsionaalset maandust, on Haapsalus suurepärased võimalused omaalgatuslikult liituda erinevate kohalike tantsu-, spordi- ja liikumisgruppidega, mis toetavad füüsilist tervist ning pakuvad väärtuslikku kogukondlikku tuge.
9 SOOVITUST ENESE TOETAMISEKS JA SISEMISE TASAKAALU HOIDMISEKS
01
Praktiseeri harjutust „igapäevaelu väikesed imed“
Harjuta oma psüühikat märkama meeldivaid ja rõõmsaid sündmusi. See tasakaalustab ärevust ja toetab serotoniini tootmist. Pane iga päev tähele kolme väikest imet. See ei pea olema midagi suurt: puulehel sätendav kastepiisk, mööduva võõra ootamatu tervitus või lummavad sireliõied. Üks rühma osaleja jagas vaimustusega: „Ema saatis mulle kommipaki!“ See oli tema jaoks imeline, suur ime.
02
Pea oma saavutuste päevikut
Kirjuta kaunisse märkmikku üles nii suured kui ka kõige väiksemad edusammud.
- Välised saavutused: „täna jalutasin 15 minutit kiires tempos“, „koristasin köögisahtli ära“, „õppisin selgeks kaks uut eestikeelset sõna“.
- Sisemised saavutused (emotsioonide juhtimine): „olin ärritunud, kuid kasutasin hingamistehnikat ega karjunud lapse peale“, „enesekriitika asemel hoopis kiitsin ennast“. See treenib aju märkama edusamme, mitte ainult probleeme.
03
Leia aega looduses liikumiseks
Isegi 25 minutit tempokat kõndi looduses (metsas või pargis) põletab tõhusalt stressihormoone (kortisool, adrenaliin). Looduse visuaalid, helid ja lõhnad kahekordistavad antistressi-efekti ning lülitavad aju ärevusrežiimilt taastumisrežiimile. Pärast 30–40 minutit liikumist hakkab aju tootma endorfiine ehk looduslikke antidepressante. Ka spontaanne tants muusika saatel, jooga või rühmatreeningud vähendavad üksildust ja aitavad stressiga toime tulla.
Haapsalus võid avastada ka meie Hea tunde radu, mis ühendavad liikumise, lõõgastumise ja võimaluse õppida oma uut kodulinna paremini tundma.
04
Õpi eesti keelt
Uue keele õppimine on aju jaoks võimas treening, mis käivitab neuroplastilisuse. Keeleõpe on suurepärane vahend ärevuse vastu: aju ei suuda samaaegselt lahendada keerulist keelelist ülesannet ja hoida üleval ärevustunnet. Osale kursustel, keelekohvikutes, laenuta raamatukogust lihtsaid lasteraamatuid, jälgi uudiseid või kuula eestikeelset muusikat. Õpi viisil, mis leevendab stressi, mitte ei tekita seda juurde.
05
Sea realistlikke eesmärke
Eesmärkide seadmine rahustab ja loob selgust. Me kas kulutame energia enesehaletsusele või kasutame olukorda arenguks. Kasuta eesmärkide seadmiseks GROW-mudelit ja järgi „väikeste sammude kunsti“. Jaota suured plaanid täiesti saavutatavateks igapäevasteks tegevusteks.
06
Uuri oma toimetulekustrateegiaid (copingu-strateegiad)
Tutvu näiteks Lazaruse mudeliga, mis kirjeldab 8 peamist toimetulekustrateegiat. Internetist leiab teste, mille abil määratleda oma harjumuspärased stressireaktsioonid. Inimene on palju vastupidavam, kui tal on stressile reageerimiseks enam kui kaks-kolm viisi.
07
Suhtle ja ära jää üksi
08
Kasuta lõdvestavaid hingamistehnikaid
Keerulistel hetkedel ja emotsioonide tulvas on suureks abiks pehme, loomulik ja rahuliku kõhuhingamise tehnika. See aitab taastada energiavarusid, rahustab närvisüsteemi ja tekitab puhanuma tunde.
09
Toeta teisi
Tee teistele väikeseid üllatusi, komplimente või väljenda osavõtlikkust. Natalja meenutab soojusega kingitusi, mida grupi osalejad üksteisele tegid: kes tõi omakorjatud lõhnavat ravimtaimeteed, kes Ukrainast kaasa võetud komme. Kui aitad kedagi, kes on samuti raskustes, annab see sulle endale tohutult sisemist jõudu ja kindlust.
Kui tunned, et vajad täiendavat professionaalset tuge, on sul alati võimalus otsida abi ja kasulikku infot psühholoogilise toe spetsialistilt Viktoriia Blinovalt. Sa ei ole oma murega üksi. Abi on kättesaadav.
Teraapiagrupi kokkuvõtte koostas Julia Gurjeva (kasutades kriisipsühholoog Natalja Šastina ülevaadet ja osalejate tagasisidet)