Persoonilood
India Himachali mägedest Haapsallu – minu lugu
Tere! Minu nimi on Kishori ja ma olen pärit mägisest ja rahulikust väikesest India linnast nimega Mandi, mis asub Himachal Pradeshi südames. Täna on minu teekond toonud mind Põhja-Euroopa vaiksesse nurgakesse. Olen leidnud oma uue kodu Eesti kaunis mereäärses Haapsalu linnas.
Himachal Pradesh, mida sageli kutsutakse “jumalate maaks”, on kaunis osariik India põhjaosas. See on tuntud oma lumiste mäetippude, sügavate orgude, jõgede, metsade ja iidsete templite poolest. Minu kodulinn Mandi on üks selle piirkonna kultuuripärleid. See linn on mägede vahel peidus ja ta on tuntud oma vaimsuse, traditsiooniliste puidust templite ning elavate festivalide poolest. Elu kulgeb seal looduse rütmis. Inimesed ärkavad päikesetõusuga, turud on seal tõeliselt värvikirevad ja täis erinevaid vürtse. Õhtuti kogunevad pered toidulaua ümber ning räägivad erinevaid lugusid.
Mandis kasvamine kujundas minust selle, kes ma täna olen. See õpetas mulle perekonna, kogukonna ja ühenduse hoidmise tähtsust, aga ka kontakti hoidmise olulisust oma juurte ja loodusega.
Tänase päevani saan jõudu mõeldes kodukoha templikellade kõlale, männimetsadega kaetud mägede vaadetele ja lihtsa koduse toidu maitsele.
Kui mina ja mu naine otsustasime Eestisse kolida, otsisime enamat kui lihtsalt tööd. Me soovisime leida turvalist ja rahulikku elukeskkonda, kus kasvatada oma tütart ja luua parem tulevik. Me alustasime esialgu oma uut elu Tallinnas, kus ma asusin tööle kiiresti arenevas restoranigrupis, mis tegutseb üle Eesti. See restoranikett tegutses nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Haapsalus.
Töö kaudu avanes mul võimalus reisida ja näha paljusid erinevaid Eesti paiku. Igal neist oli oma võlu, kuid Haapsalu tundus kohe teistsugune. Selles linnas on midagi õrna ja külalislahket. Meretuul, vaiksed tänavad ja väike kogukond tuletasid mulle meelde mu juuri. Mitte just täpselt samal moel nagu mäed, vaid selle erilise rahu ja kuulumistunde kaudu.
Otsustasime, et just Haapsalust saab meie uus kodu. See on andnud meile stabiilsuse, rahu ja võimaluse elada taas looduse keskel. Nüüd, kui jalutan Haapsalu promenaadil, meenub mulle tihti aeg, mil kõndisin Mandi Bease jõe kaldal. Mu sünnipaik on küll kaugel, kuid see sama tunne, mida tundsin oma kodumaal, on ka siin Haapsalus jalutades hämmastavalt sarnane.
Ma igatsen endiselt mägesid, festivale ning viiruki ja vürtside lõhna, kuid samal ajal olen hakanud armastama Eesti metsi, pikki suveõhtuid ja talve vaikset ilu. See paik on andnud mulle uutmoodi rahu.
Haapsalu on meid lahkelt vastu võtnud ja nüüd rajame siia oma elu. Jätkan tööd toitlustus- ja majutusvaldkonnas, aidates tutvustada Eestis Aasia maitseid. Samal ajal õpin üha enam hindama Eesti kultuuri lihtsust ja ausust. Meie tütar kasvab ümbritsetuna kahest kultuurist ning ma loodan, et ta kannab oma südames mõlema kultuuri parimat.
“India jääb alati paigaks, kus minu lugu algas, kuid Haapsalu on koht, kus me kirjutame oma elu järgmise peatüki.”